Ülekuumenemisest koertel: mis see on, kuidas seda ära tunda, kuidas vältida

Seoses praeguse kuumalaine, jaanipäeva ja alanud puhkuste ja võistluste hooajaga tahaksin pöörata tähelepanu mõningatele olulistele aspektidele seoses koerte ja ülekuumenemisega. Palju räägitakse suvisel ajal koera mitte autosse jätmisest ja mitte randa võtmisest, mis on iseenesestmõistetav, aga on ka teisi aspekte, mis väärivad meie tähelepanu, eriti sport- ja töökoerte puhul. Kuumarabandus on USA-s teine kõige sagedasem surma põhjus politseikoertel, palju juhtub seda aga just treeningutel.

Koera normaalne kehatemperatuur on 38-39 kraadi. Ülekuumenemise all mõeldakse koera kehatemperatuuri tõusu üle normaalse, viibides palavas väliskeskkonnas või aktiivses tegevuses, mis võib edasi areneda eluohtlikuks seisundiks. Kui kehatemperatuur tõuseb 40,5-43 kraadini, loetakse seda kuumarabanduseks. Tegu on termoregulatsiooni häirega, mis on põhjustatud sellest, koer koer ei saa üleliigset sisemist kuumust ära anda.

Kuumarabandus on USA-s teine kõige sagedasem surma põhjus politseikoertel, palju juhtub seda just treeningutel.

Erinevalt inimestest ei saa koerad oma kehatemperatuuri reguleerida higistamisega, neil on ainult vähesed higinäärmed käpapadjandites. Lisaks avatud suuga lõõtsutamisele otsivad koerad varju või jahedamat kohta – nende perifeersed veresooned laienevad soodustades liigse kehatemperatuuri ära andmist jahedamasse keskkonda, samas sisemised veresooned ahenevad ja südame löögikiirus suureneb. Kui need mehhanismid pole piisavad, järgneb vererõhu langus ja südame töö aeglustumine, mille tagajärjel häirub elutähtsate organite hapnikuvahetus ja hakkavad kuhjuma laguproduktid. Järgnevad organite talitluse häired, halvematel juhtudel võib kuumarabandus lõppeda ka südameseiskumise ja surmaga. On oluline tunda ära ülekuumenemise märke ja võtta kasutusele abinõud, et vältida selle süvenemist.

Ohu märgid enne ülekuumenemist:

  • Varju otsimine (koer tahab olla inimese varjus või muus varjulises kohas)
  • Rahunemine (normaalselt aktiivse/hüperaktiivse koera puhul)
  • Maha istumine või lamamine (koer keeldub jätkamast või jätab täitmata käsklused, mida ta muidu teab ja teeb)
  • Aeglasem omaniku juurde tagasi tulemine (siia käskluse täitmisel või toomismänge mängides koer ei tule otse omaniku juurde või tuleb aeglasemalt, et pikendada aeglaselt liikumise aega)
  • Mänguasja välja sülitamine (koer lamab (jalad taha sirutatud) ja laseb lahti mänguasjast, et suurendada lõõtsutamise efektiivasust)
  • Lõõtsutamise “naeratus” (keel pikalt väljas, igemed paljastatud “naeratus”, et suu pindala suurendada ja seega efektiivsemalt soojust ära anda. 
Pildil on näha põhimõtteliselt kõik ülekuumenemise märgid: varju otsimine, rahunemine, lamamine jalad pikalt taha sirutatud, mänguasja välja sülitamine ja lõõtsutav “naeratus”.

Märkima peab ka, et ainult kehatemperatuur ei ole usaldusväärne indikaator ülekuumenemisest. Suurepärases sportlikus vormis koerad võivad kõrgemat sisetemperatuuri lühiajaliselt hästi taluda, ka võib nende nö “töötemperatuur” ollagi kõrgem – isegi kuni 40-41 kraadi. On leitud, et mõndade töökoerte kehatemperatuur tõuseb juba lihtsalt puurist välja võtmise ja varustuse selga panemisega, kuna nende lihased juba värisevad suurest erutusest. Sellegipoolest on pikemad perioodid kõrge kehatemperatuuriga ohtlikud, isegi kui koer on füüsiliselt hästi treenitud või kui kõrge õhutemperatuur teeb jahutamise keeruliseks.

Riskitegurid ülekuumenemiseks on:

  • Kuum õhutemperatuur, kõrge õhuniiskus, tuule puudumine, otsene päikesepaiste
  • Ülekaal / kaalutõus
  • Struktuurist tulenevad ja/või meditsiinilised probleemid (lühininalised tõud, kilpnäärmeprobleemid jms)
  • Karvastiku pikkus, tihedus, värv mängivad samuti rolli
  • Kõrgem vanus
  • Järsk temperatuuri tõus (nt ühel päeval 20, järgmisel 30 kraadi)
  • Pikem puhkeperiood tööst/spordist (koer on kaotanud füüsilist vormi)
  • Suukorvi kandmine (vähendab koera võimet efektiivselt lõõtsutada)
  • Omanik ülehindab koera treenituse taset.

Ülekuumenemise ennetuseks on ülioluline olla teadlik ülalmainitud riskiteguritest ja ohu märkidest ning vältida neid nii palju kui vähegi võimalik. Lisaks sellele:

  • Treeni/jaluta koera pigem varahommikul või hilisõhtul, kui on jahedam. Ära võta teda randa ega jäta autosse. Ka teekatte temperatuur tõuseb päeva jooksul ja võib koera käpapatju kõrvetada, väldi kuuma teekatet.
  • Hoia treeningud lühikesed. Olenevalt intensiivusest maksimaalselt 15-30 minutit.
  • Hoia koer heas vormis ja tervena (töö- ja sportkoerte puhul pigem ideaalkaalust kergem vorm).
  • Suurenda koera treenitust ja kohanemise aega, suurenda treeningute nõudmisi riskisituatsioonides (palavamate ilmadega) aeglasemalt kui muidu.
  • Eemalda suukorv, kui võimalik.
  • Ära oota, et koer üle kuumeneks, jahuta teda juba töötamise ajal.
  • Vaba ligipääs veele. Koerad ei joo, sest neile meeldib juua – nad joovad, sest neil on VAJA juua. Lase koeral juua, kuni ta ise lõpetab. Mõndade koerte puhul on vaja lühikesi pause, et vältida oksendamist, aga pakkuge siiski sagedasti joomisvõimalust, kuni koer rohkem ei soovi. 
  • Vii end kurssi võimalike kohtades jahutamiseks trenni/võistlusalal, et teada, kuhu minna, kui koer näitab ülekuumenemise märke – nt jõgi, järv, konditsioneeriga autod või hooned, tuulisemad / ventilaatoriga asukohad.
  • Jahutusmattide ja -vestide kohta näitavad uuringud, et töö ajal tõuseb koera sisetemperatuur täpselt sama kõrgele nii jahutusvestiga kui ka ilma selleta, seega töö ajal ei oma need toimet. Küll aga on jahutusvestid ja -matid efektiivsed PÄRAST treeningut.
  • Koerad ei vaja lisaks elektolüütidega vett, kuna nad ei higista ja elektrolüütide kadu treeningul on minimaalne.

Kuumarabanduse korral jahuta koer maha, kuni kehatemperatuur on u 40 kraadi. Mida kauem koer on kriitiliselt kõrge temperatuuriga, seda suurem on kahjustus. Kasuta ükskõik millist kättesaadavat meetodit – toatemperatuuril või jahedat vett, vees märjaks tehtud rätikuid; võimalusel väldi jääd ja jääkotte, kuna need võivad viia hoopis perifeersete veresoonte ahenemiseni ja töötada eesmärgile vastupidiselt.  Tee koer märjaks (eriti kõhualune) ja võimalusel suurenda külma õhu voolu, et kiirendada jahtumist aurustumise kaudu. Enne alusta koera jahutamist ja siis transpordi ta nii kiiresti kui võimalik kliinikusse, kui ei ole just võimalik jahutada sõidu käigus.

Jahutusvestid on efektiivseks koera jahutamiseks pärast treeningut.

Leave a Reply

Your email address will not be published.